banner


LECCIÓN 4 -EKIRAJIAPÜLEE - KOLEEJIA

La Escuela



                                                                                                        Descargar pdf : Texto lección 


Hola, soy Víctor, este es mi primer día de clases, aprovecharé la
oportunidad para enseñarte las frases más comunes que se utilizan
en la escuela. Te cuento que la profesora llegó hoy en la mañana…

Jamayaa jia, watta'a maalü jümüin.
Cómo están, buenos días para todos.

Jüikalaa jüpüshuwa'a      
Siéntense todos.
¿Aainjüshii jia ji'yataainkat?
¿Hicieron el trabajo?

IMAGEN

IMAGEN CheeꞋera jükaralo'utse teꞋrajaaiwa palajana.
Primero muéstrenme sus cuadernos para revisarlos.

SoꞋuka'i weꞋraajüinjatü wakua'ipakalü.
Hoy vamos a conocer nuestra cultura.

Jujutala jükaraloꞋutse, jooꞋuya wajüjai.
Abran sus cuaderno, vamos a dibujar.




Jüjüja kasakat tüüirua suluꞋu jükaraloꞋutse.
Dibujen estos objetos en sus cuadernos.

imagen

imagen
Isasü tachiki ajüjaa   No se dibujar.


Anachonsü, püikalaa pümata namaa na paꞋleewainyuukana.
Quedo bonito, ahora siéntate con tus compañeros

Jimata jia, jaapa tü taküjüinjatükaa jümüin.
Estén quietos y escuchen el siguiente cuento.

imagen


EN LA FORMACIÓN
imagen

Hola, te cuento que hoy dirigí la formación,
aproveché la oportunidad para aconsejar a los niños
y entre otras cosas, enseñarles el Himno Nacional.





imagen
a. Watta'a maalü, jamayaa jia.
Cómo están, buenos días.
b. JooꞋuya wachuntai palajanaa numüin MaꞋleiwa.
Vamos a pedirle primero a Dios.
c. Taata MaꞋleiwa.
Papá Dios.
d. Wachuntüin pümüin sooꞋuka'i.
Te pedimos hoy.
e. PaaꞋinmaja waya.
Que nos protejas.
f. Pünaajaa waya wapüshua'a.
Guardanos a todos nosotros.
h. EiꞋrajüinjana waya sooꞋuka'i tü ShiiꞋirainka Woumain.
Hoy cantaremos el Himno Nacional.
i. Jülüja jaaꞋin süpüla jütijainjatüin.
Presten atención para que lo aprendan.






TÜ SHIIꞌIRAINKAA WOUMAIN
Tü talataa pülasüka maꞋin
tü talataa matujüinkat ajaꞋtta
suluꞋu tü asipalaa aisükat
ojuitusu tü anasükaa akuaꞋipa (bis)
I
AjaꞋlajaasü tü aikat mojüsükat maꞋin
antüshi tü taashiikat pülasükat maꞋin
keenasü tü jayuuitkat maꞋin
mayokujainsat süwarala
kottüshii na wayuukana waneepia
tuntüsü naa'in sa'akapünaa kaleena
natüja aa'ulü tü nünüikika
chi outakai saa'u kuruusü.

a. Jalairü Maryoris, pülata, püküja süchiki tü saanalakaa woumain
Maryuris ven, pasa al frente y recita la poesía a la bandera

b. ¡Jaapa sünüiki jintutkaa!
¡Escuchen a la niña!

TÜ ANACHONSHAJIALU'U
SÜMÜIN SAANALAKAA WOUMAIN
Tü saanalaka toumain Kolompia
apünüin sunoꞋu

La bandera de mi patria colombiana de tres colores se vistió…
MaloꞋukatalü maꞋaka saaꞋin tü kaꞋikat otta müsia saaꞌin oorokoo
Amarillo como como el sol y el oro
Sirumata maꞋaka saaꞋin siruma otta müsia palaa
Azul como el mar y el cielo
Ishotot maꞋaka saaꞋin tü washakat otta aijirawaakat.
¡Rojo¡ como la sangre y el amor


c. Jikiraja sünain tü shiiꞋirainkaa woumain jipialuꞋu
Estudien el himno en sus casas
d.Waapeerü süchukuaꞋa wattaꞋa
Mañana lo escuchamos otra vez
e. Jikerola maala suluꞋu jüsalonse.
Entren a sus salones.
f. Süka anakalü akuwaꞋipa.
Pórtense bien.
g. Nekerola palajana na tepichi motsoyuliikana.
Entran primero los niños pequeños.
h. Nachikejee, na tepichi muloꞋuyuukana.
Luego los niños grandes.
i. Shia neꞋe tanüiki jümüin.
Eso es todo lo que les digo.





imagen

El recreo
imagen

a. Jünaajaa jukaralo'utse, jooꞋuya weemeraai, aleꞋejeena waya jooluꞋu.
Guarden sus cuadernos, vamos al descanso, volvemos ahora.

a. Anachonsü türa muñeekakalü
Está bonita la muñeca.
b. ¿Jarat aainjakaa ?
¿Quién la hizo?

b. Tü tawalaka
Mi hermana.



a. JooꞋuya washaitajaai namaa jimaꞋaliikana.
Vamos a jugar con los muchachos.

b. JooꞋuya washaitajaa woola.
Vamos ajugar futbol.

c. Aipiruakaawa
De seis


a. ¿Kasa washaitajüinjatka?
¿Qué vamos a jugar?

b. ¿JeꞋrakaawa?
¿De cuántos?

c. Ajaa, puꞋuna paꞋanapajai woola
suulia Maatta.

Bueno, ve donde Marta que te
preste la pelota.

imagen


En la cooperativa


a. CheꞋe wanee woolin sümaa wanee chiito.
Dame un boli con un chito.

b. Shia neꞋe.
Eso es todo.

c. ¿JeꞋra?
¿Cuánto?


Mañana lo traigo


a. ¿Kasa amaa?
¿Qué más?


b. Cho'ujaasü sooꞋomuin nneerü.
Falta más plata.

c. Kiniento.

d. Ajaa.
Bueno.
imagen


Dialogando


imagen
a. ¿Paainjüin pütareeyase?
¿Hiciste la tarea?

b. Alijunaikikalü.
La de español.

c. Aa, motusu taaꞋin takaraloꞋutsekaa.
Sí, pero se me olvido   el cuaderno.

a. ¿Jarat?
¿Cuál?

b. Aa, taainjüin,
¿jama piakaa?

Sí, la hice, ¿y tu?


En el descanso

a. ¿Kasa paaꞋinrakaa
aliikainka?

¿Qué hiciste ayer?

b. ¿Kasa pikirajaakaa
anain?

¿Qué estudiabas?




a. Ekirajaasü.
Estudiando.


b. Matemaatika.
Matemática.

imagen


En la biblioteca
imagen

a. PaꞋanapajira taya wanee karaloꞋuta.
Préstame un libro.

b. TaashajeꞋerüinjatü motsoꞋo.
Voy a leer un rato.

c. ¿Jaralü?
¿Cuál



a. ¿Jamüinjatü?
¿Para qué?

b. Paapaa türa.
Agarra ese.

c. Tü mulo'ukaa.
El grande.



Frases útiles en el salón de clases.

Jülüja jaaꞋin tanüikikaa. Estén atentos a lo que yo digo.   ¿Jutüja aaꞋo tanüiki? ¿Entendieron lo que dije?  
Ju'ttira süchukua Vuelvan a empezar.
             JooꞋuya washaitaai. Vamos a jugar.  
¿kasoꞋulajana? waya  ¿Qué feha es hoy?    Püsürüt tü soꞋukalü miichikalü. Cierra la puerta de la casa

Pujutala tü wentanakalü.   Abre la ventana.
imagen
PiꞋitaa pajapü saaꞋu pikii. Coloca las manos sobre tu cabeza.   Anii taya (m) anüü taya (f)  Presente, aquí estoy.
JüshaꞋwalaa. Pónganse de pies.      PüshaꞋwala Ponte de pie.  Püikala. Siéntate.          KoꞋuta jia Hagan silencio.
Kaseesü Silencio.       Jüikala Siéntense


Tü kasa pülüꞋüjaka suluꞋu ekirajaaleekaa útiles que llevas al colegio
imagen
Komputatoora


imagen

Akasajia


AlaꞋajaaya


Pa'lousa


Pentüraai

KattoꞋui

KaraloꞋuta

Ashajia

Ajüjia



Tü kasa weꞋrüinjatkat suluꞋu ekirajaaleekaa objetos que hallas en la escuela

Einasee
Silla, pupitre


Saanala woumain
Bandera




Ashajiaapala
Escritorio





Ashajüleekalü
Tablero




PREGUNTAS Y FRASES QUE PODRÁS DECIR A UN ESTUDIANTE Y VICEVERSA


¿Jarat otteeka sünain ashajeꞋeraa karaloꞋuta?   ¿Quién quiere leer primero el libro?   
Puntira wattaꞋa sümaa sünülia püika.    Mañana lo traes con el nombre de tu mamá.
¿Eeshii süpüla wojüitüin maalü?    ¿Podemos salir más temprano?           
Jujutala jukaraloꞋutse.    Abran sus cuadernos

¿Kaseerü paaꞋinraka aliuka?   ¿Qué vas a hacer por la tarde?
Aashajaainjachi taya sümaa ekiipüꞋüjanakalü. (m)   Tengo que hablar con la directora.

PaꞋanapira taya püshajiakaa.   Préstame tu lapicero.
AjaꞋlajaasü ekirajawaakaTerminó la clase.
Jükotchira aipiruawai.   Hagan equipos de seis.
Ashiiteeshi taya. (m)   Quiero orinar.
Paapaa waneesia süpana karaloꞋuta pülatira namüin na wanee.   Toma una hoja de papel y pásales a los demás.
Motusu taaꞋin tü karaloꞋutakaa cha'ayaa michiipaꞋa.    Se me quedó el cuaderno en la casa.
¿Eeshi süpüla toꞋunüin pipialuꞋumüin aipaꞋa?    ¿Puedo ir en la noche a tu casa?
Mapüsashi taya, ashaitüshi taya waneepia aipaꞋa. (m)    Estoy cansado, jugué toda la noche.
¿Jaainjüin jiꞋyataainkat?   ¿Hicieron la tarea?
Seeño, ¿jalapüsheena wantaka?     Seño, ¿a qué hora venimos?
Amulo'uisü takatto'uise.   Perdí mi mochila.     Jalaichi palajanaamüin. Ven al frente.
Seeño, püküja süchukua'a. Seño, repita eso.       Jüsürüt jükaraloꞋutse. Cierren sus libros
.
Kaarülo nümaa Roman juꞋwanaja jiinase.    Carlos y Román cambien pupitres.
¿Kasa jaaꞋinrakaa aliikainkaa motsoꞋuupa?    ¿Qué hicieron ayer en la tarde?
Cheechi taya jooluꞋu pipialuꞋumüin. (m)   Voy ahora para tu casa.
Nnojoo jüshaitajaain    No jueguen.   Jülüja jaaꞋin ashajüleekat.   Pongan atención al pizarrón.
EꞋrajiꞋiraweena waya luunoꞋulü. Nos vemos el lunes.
¿Paainjüin piꞋyataainkat?    ¿Hiciste el trabajo?
KoꞋuta jia, jülüja jaaꞋin.   Hagan silencio, pongan atención.
Pülatira tamüin tü ashajiakaa.    Pásame el lápiz.

DIÁLOGO TELEFONICO
a. Madre: Jamayaa, pülatira tamüin seeño Betty.
Hola, páseme a la seño Betty.

b. Madre: Yelina Iipuana.


c. Betty: ¿Jara eenajaka taya?
¿Quién me llama?



a. Secretaria: Jiatta paala, ¿jaralü eenajaka?
Un momento, ¿quién la llama?


b. Secretaria: Seeño, eenajünüsü pia.
Seño, la llaman.

c. Secretaria: Yelina, shiikaa Maileth.
Yelina, la mamá de Maileth.














d. Madre: Anasü, jama piakat.
Bien, y usted.


e. Madre: KeꞋireesü taaꞋin waneekaraloꞋuta familias en
acción sümüinjatü Maileth.

Necesito un certificado de familias en acción
para Maileth.

f. Madre: aa
si

d. Betty: ¿Jamayaa pia Yelina?
¿Cómo estás Yelina?

e. Betty: Anasü taya,
¿kasa eeka achiki?

Estoy bien, ¿que
deseas?




f. Betty: Ajaa, anteerü pia aliika, ¿shia neꞋe tiꞋa?
Bueno, ven en la tarde,
¿eso era todo?


g. Betty: Ajaa
chao



Padre de familia y docente.
a. ¿Jamayaa pia Adeinis?,  taya chi ekirajaakai puchonkai.
¿Adeinis cómo estás?, soy el  profesor de tu hijo.

b. Eesü ekirajaa wattaꞋa, piꞋikajaai puchon.
Mañana hay clases, lleva a tu hijo.

c. Aa



d. PiꞋyalaja mekiꞋetsat
Cómprale nueve

e. Aa


a. Anasü taya, ¿kasa wayuu?
Estoy bien, ¿que sucede?



b. ¿AnashiyaajeꞋe tachonkai?
¿Mi hijo va bien?


c. ¿JeꞋrasü karaloꞋuta choꞋujaakaa nümüin?
¿Cuantos cuadernos nececita él?

d.¿Shia neꞋe tiꞋa?
¿Eso estodo?




Madre e hija
a. Jamayaa pia tachonchon
¿Cómo estás hijita?

b. ¿Kasa paaꞋinraka mmaꞋulu?
¿Qué haces ahora?

c. Jama tü pütareeyasekaa, ¿kettaaitpa putuma?
Y tu tarea, ¿la terminaste?

d. ¿JeꞋrasaꞋa eitaanakaa pümüin?
¿Cuántas te colocaron?

e. ¿Jamaka tü wanee nnojotka paainjüin?
¿Y la otra por qué no la hiciste?

f. Püma nümüin chi puwalakai  nükaaliijaai pia.
Dile a tu hermano que te ayude.


a. Anasü.
Bien.

b. Nnojotsü, asheitajaasü neꞋe.
Nada, estoy jugando.

c. Aa, kettaaitpa waneesia.
Sí, terminé una.

d. Piamasü
Dos

e. Isasü tachikü.
No sé hacerla.



RED_LOCALKARISMA

Kimera es un proyecto de la Fundación Karisma

CREACTIVECOMMONS

Los contenidos de este sitio, a menos que se diga lo contrario, están bajo una licencia de Creative Commons Atribución-NoComercial-CompartirIgual 4.0 Internacional (CC BY-NC-SA 4.0)