AASHEJE'ERAA WAYUUNAIKI
LECTURA DEL WAYUUNAIKI

ATPAJAWAA


Wainma shikakalü wayuu sümaiwa yaa sulu'u woumain, tü kanüliakalü atpajawaain sutuma wayuu laülaayuu. Wainma tü wunu'u ekünakalü achon, atpajünakalü sümaiwa, makatka: yosu, paruluwa, jasa, atuunolu, jamüche'e, sho'oo, aipia, wayamüi, kaliiyuu, kajü, paleunsa, jupeechi, aliita, kousholu, jumuu, koujiirü, jiirawaai, jontoroyooi, mokochira, jaipai, youle, waira, kane'wa, mashula, jaishi, otta waneeirua nnojotkalü we'raajüin.
Yaapüna yaaya shia we'raajaka kayuusü; ekünüsü shia je asünüsü shia. Yosu; ekünüsü tü süchonkalü, jemetüsü mai, püsiasü je jashüüchansü, eesü eekai ishon, eesü wane müsü kasuukai saa'in, simoyo müsünü. Jamüche'e; jayajaya sünülia süchon, ekünüsü je asünüsü. Aliita; ekünüsü tü sü'ükaalü, olojünüsü je ei'tujunusü, eesü süpüla shikünüin maaya ne'e, otta eesü süpüla shiyüüjaanüin, sawasü. Kaliiyuu; ekünüsü sünain iyain je ja'yuuin. Mokochira; asünüsü je akünüsü tü süchonkalü, sünain iyain je sünain ja'yuuin. Aipia; a'lakajünüsü tü süchonkalü je achinnasü süpüla ekünaa. Jaipai; ekünüsü je asünüsü tü süchonkalü, kachonsü juyapoulu, sonnaa luwopü. Atpajawaa münüsü wane'eya; makatka: olojoo atpanaa, irama, woosoleechi, wawaachi, iruui, mouwa; atpajaa mapa, ko'ooi, ma'leeya.
Wainma tü ekünapü'ükalü paalainka. Je maaulu yaa nnojolüipa ekünüin, shia eküneeka shiküin alijuna. Müsülee tü kanüliakalü atpajawaa münüin.


Información: Relato local de la comunidad de Meera, Uribia - La Guajira. Recopilado y escrito por Jandy José Rodriguez Ipuana, del clan Uliana. Oriundo de esa localidad. 5 de junio de 2021.

CC
Los contenidos de este sitio, a menos que se diga lo contrario, están bajo una licencia de Creative Commons Reconocimiento-Compartir Igual
CC BY 4.0 DEED Atribución 4.0 Internacional


Red local MELLON WMWA KARISMA Banco de la República YALE MELLON Colectivo